Ehitusuudised.ee konverentsil arutleti teemal: Ehitushariduse kvaliteet langeb

Äripäeva teemaveebi Ehitusuudised.ee konverentsil arutlesid MKM ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet, Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink, Telora-E juht Tiit Kerem ehitusvaldkonnas murettekitaval teemal: tarkade inimeste puudus, mida süvendab vales suunas jätkav kutseharidussüsteem. Muuta tuleks nii ehituserialade mainet kui ka sisu.

Margus Sarmeti sõnul jääb märgatavalt vähemaks insenere vanuses 34-51. Ta märkis, et ehitusinseneeriast kui keerulisest ja kuivast teadusest rääkimine ei müü ning sellise strateegiaga jätkamine ei ole otstarbekas. "Me peame kuidagi selle teema seksikamaks muutma, see on ainus võimalus. Vastasel juhul surevad ehitajad lihtsalt välja," ütles ta.

Jaano Vink ütles, et kõrghariduse kvaliteet on pigem langustrendis. Vingi sõnul peavad ehitusettevõttesse tulijad suutma ohjata protsessi, järgida ehitustehnoloogiat ja korraldada organisatoorset ehituskulgu. "Tehnikakõrgkooli inimesed on selgelt paremas positsioonis kui TTÜ lõpetajad, kelles on liiga palju teooriat, projekteerimise ja konstruktori oskust ning tunduvalt vähem praktilist ja ehituse korralduslikku poolt," selgitas ta.

Temaga nõustus Tiit Kerem, kelle hinnangul ei ole Eesti hariduse omandamine mitmes õppeasutuses jätkusuutlik, kui arvestada demograafilist olukorda. Kutsehariduse viimast 5-7 aastat hindab Kerem igati positiivselt. "Kui noortele õigesti sisendada, et ehitus on n-ö seksikas, siis me suudame tagada järjepideva õppe ja inimesed, kes sealt võiks välja tulla, on piisava kvalifikatsiooniga, et siseneda tööjõuturule," ütles ta.

Keremi hinnangul on Eesti kõrgharidus demograafiliselt kui kuristiku serval: lapsi, kes võiks tulla potentsiaalselt tehnikaülikooli õppima, on kaks korda vähem kui viis aastat tagasi. Selline olukord peaks aga jätkuma järgnevad 15-20 aastat. "Ei ole oodata mingit hüpet. Meie kõrghariduse süsteem peab hakkama seda arvestama," ütles ta.

Kerem jääb skeptiliseks, et riik oleks võimeline tegema kihutustööd kuskil varasemates kooliklassides. Pigem on see erialaliitude missioonitöö.

Täismahus artiklit on võimalik lugeda www.ehitusuudised.ee 02.detsember 2014